Välismaalt värvates saab töötajaga kaasa ka pere

5.04.2022 Personalipraktik

Võidujooks talentide pärast on täies hoos. Mitte ainult Eestis, vaid üle kogu maailma. Võidab see, kes mitte ainult ei paku parimat palka, vaid turvalist, kõrget elukvaliteeti ja kogu pere heaolu silmas pidavat paketti. Üha rohkem expat’e teeb oma töövaliku selle järgi, kus on kõige turvalisem ja lihtsam oma pere sisse seada ning kus lapsed saavad võimalikult hea hariduse ja abikaasa leiab sobiva professionaalse eneseteostuse võimaluse. Välismaalasest töötaja värbamisel tasub meeles pidada, et kui teie uus kolleeg välismaalt saabub Eestisse koos perega, siis saab ka sellest perest teie organisatsiooni kaudne liige.

Siiri Sutt 003

Onboardingu protsessi tuleb kaasata ka abikaasa

Olen viimased 10 aastat aidanud erinevatel rahvusvahelistel organisatsioonidel ja ettevõtetel toetada nende töötajaid teise riiki tööle asumisel. Expatide väljakutsed ühest riiki teise liikumisel on erinevad, olenevalt nende vanusest, karjääritasemest, perekondlikust seisust ja muudest teguritest. Igaühel on oma lugu ja taust. Aga peamised teemad on laias laastus ikkagi samad:

- Sotsiaalse staatuse muutumine, kuuluvustunde kadumine – uues ühiskonnas on expat esialgu “mittekeegi”. Ta ei kuulu ühtegi gruppi, ei oma endisi kooli- ega töökaaslasi. Ainsaks sotsiaalseks grupiks saabki esialgu tema tööandja kollektiiv

- Sotsiaalete normide ja käitumistavade mittetundmine – kasvõi kõige lihtsam külaskäik või üritusest osavõtt võib esialgu expat’ ile stressi tekitada, sest pole ju kindel kuidas kohalikud käituvad, mida selga panevad või millistel teemadel vestelda ei sobi

- Väärtuskonfliktid – mis on hea või mis on halb, kuidas sobib käituda või kuidas mitte, mis on uues kultuuriruumis tabu või millest inimesed väga vabalt räägivad

- Perekonna sidemete muutumine, tugivõrgustiku kadumine

- Kommunikatsiooni võimekuse vähenemine – kohaliku keele mitteoskamine on expati jaoks alati väga keeruline ja jätab ta eemale paljudest üritustest ja suhtlusvõimalustest. Kohaliku keele õppimine on üks olulisemaid tegureid, mis aitab kaasa edukale kohanemisele ja suhete loomisel

- Stress igapäevaste toimetuste tegemisel – ka kõige igapäevasemad toimingud võtavad võõral maal esialgu palju rohkem aega ja kulutavad närve. Kasvõi näiteks esimest korda paki saatmine, poest sobivate toiduainete leidmine või auto remont.

Uuringud on näidanud, et põhjalik ettevalmistus võõras kultuuri elamiseks vähendab läbipõlemise ohtu ja vähem tuleb ette töölepingu enneaegset lõpetamist, mis on ettevõttele väga kulukas. Igal organisatsioonil on olemas oma tavapärane sisseelamisprogramm, mis on mõeldud uutele töötajatele. Kui nüüd meeskonnaga liitub välismaalasest kolleeg, peaks onboardingu protsessi kuuluma ka Eestit, igapäevaelu ja eestlasi tutvustav osa, mis keskendub väärtustele, kultuurierinevustele ning annab ülevaate eesti äri-ja seltskondlikust protokollist. See aitab kaasa avatumale suhtumisele, aitab välismaalasel paremini aru saada eestlaste väärtushinnangutest ja ajaloolistest seostest ning ta tunneb ennast Eestis mugavamalt ja oodatuna.

Kui ettevõte värbab omale välismaalase, kes kolib Eestisse koos perega, siis tasub kaasata onboardingu protsessi ka tema abikaasa, kus ta saaks tutvuda ettevõtte ja personalitöötajatega. Tähtis on, et terve pere tunnetab, et nad on ettevõttesse oodatud ja neid toetatakse igakülgselt, sest sellel perioodil on firma nende ainuke sotsiaalvõrgustik ja tugi Eestis. Kui välistöötaja abikaasa/partner jääb koju üksi, on väga suur võimalus, et tema rahulolematus ja stress uuel kodumaal kasvab ning see võib päädida kogu pere tagasikolimisega.

Ka välistöötajate abikaasade lood on erinevad. Osad hakkavad aktiivselt omale professionaalset väljundit otsima juba esimestest päevadest peale ja leiavad omale meelepärase töö või tegevuse üsna kiiresti. Aga on väga palju neid, kes jäävadki nelja seina vahele istuma ning mida pikemaks see aeg venib seda keerulisem on neil uues kultuuris jalgu alla saada. Olen viimase kolme aasta jooksul kokku puutunud väga paljude expatide abikaasadega Work in Estonia poolt ellu kutsutud programmi „Re-invent yourself in Estonia“ raames. Meie gruppides on olnud väga motiveerituid ja initsiatiivikaid tööotsijaid ning samas ka mitmeid sügavas depressioonis olevaid osalejaid, kes on Eestisse kolinud just oma abikaasa/partneri töö tõttu ning pole suutnud siinses ühiskonnas kohaneda. Nii naisi kui mehi. Paljud neist on tunnistanud, et on juba pidanud plaane koos oma perega tagasi kolida sest kohanemine pole õnnestunud.

Anna lugu

Anna kolis Eestisse ligi 2 aastat tagasi koos oma programmeerijast abikaasaga. Ta oli valmis koos abikaasa ja lapsega ennast Eestisse pikemalt sisse sättima ja planeerima oma tulevikku Eestis. Anna on kõrgelt haritud finantsspetsialist, kellel on selja taga pikk ja edukas karjäär oma koduriigis. Eestis alustas ta aktiivselt tööotsinguid, kandideeris ligi 145-l konkursil ja poolteist aastat pärast Eestisse jõudmist oli ta endiselt ilma tööta. Pettunud, stressis ja valmis koheselt Eestist lahkuma. Viimased paar kuud oli ta hakanud kandideerima ka väljaspool Eestit asuvatesse firmadesse. Kui ma esimest korda Annaga kohtusin „Re-invent yourself in Estonia“ programmi raames, siis vaatas mulle vastu väsinud, tüdinud ja pettunud inimene, kelle motivatsioon oli langenud nulli. Tema lootused Eestis tööd saada olid peaaegu luhtunud. Ta tunnistas, et on ebaõnnestunud ning väljavaateid Eestis tööd leida ei ole. Anna eelnevat töökäiku ja haridust vaadates mulle see nii ei tundunud. Ta vajas rohkem toetust, enesekindlust ja kohalikku võrgustikku. Meie programmi vältel hakkas Anna motivatsioon taastuma, uued kontaktid avasid uusi võimalusi ning tema enesekindlus tuli tagasi. Poolteist kuud hiljem oli Anna laual 3 suurepärast tööpakkumist – kaks Eestist ja üks Brüsselist. Anna otsustas jääda perega Eestisse ja võtta vastu tööpakkumine Tallinnas.

Hoolimine loeb

See on üks näide sellest, kuidas abi kontaktide loomisel ja emotsionaalne toetamine aitavad Eestisse elama asunud expatidel siin oma uut elu alustada ning tunda ennast täisväärtuslike ühiskonna liikmetena. Kui need inimesed tunnevad, et neist hoolitakse, nad kuuluvad kuhugi ja neil on siin riigis tulevik, siis on suurem tõenäosus, et nad seovad ennast Eestiga pikemalt ja siinne töö pole pelgalt vahepeatus edasiliikumiseks.

Iga ettevõte, kes omale välismaalt töötajaid värbab, saab ise palju ära teha, et nende perede sisseelamine sujuks edukalt ja ilma suuremate viperusteta. Et nende välismaalasest kolleeg poole aasta pärast oma kotte ei pakiks tõdedes, et kohanemine Eestis on olnud raske.

Siiri Sutt

Amrop Eesti vanemkonsultant

„Re-invent Yourself in Estonia“ programmi looja ja läbiviija, kultuurierinevuste koolitaja

 

Artikkel on avaldatud: 5.04.2022 Personalipraktik

To enable comments sign up for a Disqus account and enter your Disqus shortname in the Articulate node settings.